Kuidas kujunes 2025. aasta globaalne teraviljaturg? Mis mõjutas hindu, millised riigid paistsid silma saakidega ning kui suur roll oli valuutakursil või ilmastikutingimustel?
Linas Agro UAB teraviljaostujuht Justas Eimontas teeb kokkuvõtte lõppevast aastast ning analüüsib globaalse teraviljaturu arengusuundi.
Ta jälgib tihedalt rahvusvahelist turudünaamikat ning osaleb aktiivselt Linas Agro kontserni (sh Eesti, Läti ja Leedu üksuste) ostu- ja müügipoliitika kujundamises. Tema hinnangud põhinevad nii rahvusvahelistel andmetel kui ka praktilisel kogemusel piirkondlike turgude sees.
Aasta jooksul kujunes välja mitu trendi: hindade selge langus, rekordilised saagid mitmel pool maailmas, geopoliitilise mõju taandumine ning üha nähtavam kliimamuutuste mõju saagi kvaliteedile ja mahule. Need suundumused kujundasid aktiivselt turudünaamikat ja mõjutasid nii tootjaid kui ka ostjaid kõikjal maailmas.
Üks olulisemaid globaalse turu indikaatoreid – nisu hind Euroopa MATIF börsil – näitas selget langustrendi. Aasta kõrgeim hind registreeriti 19. veebruaril (245,74 €/t), kuid juba 1. oktoobriks oli hind langenud 185 euroni tonni kohta – see tähendab ligi 25% langust vähem kui aastaga.
Ka rapsiseemnetel oli aasta jooksul märgata tugevat kõikumist – hinnad püsisid vahemikus 460,25 kuni 510 €/t (leping FEB26, MATIF). Maisiturul paistis silma USA – väga hea saagikus ja rekordiline eksport, mille taga oli peamiselt USA dollari odavnemine.
Sojaubade hinnad hakkasid aasta teisel poolel tõusma, eriti tänu kaubandussuhete paranemisele USA ja Hiina vahel. Samas ei tasu unustada, et üleilmse pakkumise kasv võib lähitulevikus hindu taas alla suruda.
Üks määrava tähtsusega tegur oli valuutakursside liikumine – eriti euro ja dollari suhe, kuna enamik teraviljakaubandusest toimub USA dollarites.
2025. aastal ulatus euro-dollar kurss madalaimale tasemele (1,0257) 10. jaanuaril, kõrgeim (1,1919) tase saavutati 16.–17. septembril. Kursitõus sai hoo sisse pärast Donald Trumpi taasvalimist USA presidendiks ning tollipoliitika muudatuste väljakuulutamist.
Need arengud avaldasid otsest mõju MATIF börsile – hinnad langesid. Linas Agro hinnangul kaotas MATIF nisu hind valuutakursside tõttu ligikaudu 20 €/t väärtust.
Teiseks suureks mõjuteguriks oli erakordselt suur saagikus – maailma teraviljatoodang ületas FAO andmetel 3 miljardit tonni ning varude tase on kõrgeim viimase kümnendi jooksul. Rekordilisi või peaaegu rekordilisi saake andsid Austraalia ja Argentina (viimane ~23 mln t nisu), kuigi Argentiina nisu kvaliteet oli kõikuv.
Geopoliitiline mõju, mis varem turgu tugevalt kujundas (nt Venemaa–Ukraina sõda), on tänaseks kaotanud suure osa oma mõjuvõimest. Ainsaks erandiks oli USA tollipoliitika, mis avaldas siiski tuntavat mõju hinnatasemele.
Viimastel aastatel on ilmastiku mõju saagikusele muutunud üha tuntavamaks. Isegi siis, kui kõik agrotehnilised tegevused on tehtud korrektselt, määrab suuresti loodus siiski lõpptulemuse ise. 2025. aasta oli selle heaks näiteks ka Batikumi põllumeestele.
Euroopa põhjapoolsed ja läänepiirkonnad kogesid pigem kuivemat perioodi, samas kui lõunapoolsetes regioonides oli vihma erakordselt palju. Leedus oli kevad jahe ja taimedele stressirohke; suvi aga väga vihmane – sama olukord valitses ka Eestis ja teistes Balti riikides.
Paduvihmad mõjutasid tugevalt nii kultuuride arengut kui ka lõppsaagi kvaliteeti.
Sarnaste probleemidega olid silmitsi ka mitmed teised suure saagipotentsiaaliga riigid. Ehkki kvantiteet oli kõrge, jäi kvaliteet mitmel pool keskpäraseks – ja seda just kliimamuutuste tõttu.
Pärast tormilist aastat on põhjust oodata pisut stabiilsemat turgu. Teraviljapakkumine püsib suur, kaubavahetus on elav, kuid hetkel puuduvad märgid, mis viitaksid olulisele hinnatõusule.
Mõju võiks avaldada vaid tõsine ja ootamatu muutus – näiteks looduskatastroof, poliitiline kriis või logistikahäired.
Kuna euro tugevneb ja dollar püsib nõrgem, ei ole hinnatõus MATIF börsil praegu tõenäoline.
2026. aasta esimeses pooles siseneb turule lisaks Argentiina ja Austraalia toodang – mõlemal on potentsiaali suurendada pakkumist. Küll aga on küsimärk selle üle, kui kvaliteetne on lõunapoolkeral toodetud vili.
Linasagro.ee veebileht kasutab nelja põhilist tüüpi küpsiseid.
Sirvimise jätkamisel nõustute vajalike küpsistega. Samuti võite nõustuda teiste küpsiste kasutamisega.