Looduslikud ja poollooduslikud rohumaad sobivad küll karjatamiseks ning neilt võib saada arvestatava koguse heina, ent paraku ei ole selliste heinamaade silo lüpsikarja jaoks piisavalt kvaliteetne. Kvaliteetse silo saamiseks peab farmipidaja olema valmis panustama maa ettevalmistusse, kultuurtaimede külvamisse, väetamisse ja õigeaegsesse hooldamisse.
Kui lihaveiseid võib karjatada looduslikel ja poollooduslikel rohumaadel, siis piimakarja puhul järeleandmisi teha ei saa – põhisööt, silo näol, peab olema kõrge kvaliteediga. Just kvaliteetne rohusööt on lüpsikarja tootlikkuse üks olulisemaid alustalasid.
Aastatega on Eesti põllumeeste ja farmipidajate teadlikkus rohumaade rajamise, hooldamise ning sobivate kultuuride valiku osas märgatavalt kasvanud. Selle arenguga on käsikäes käinud ka sordiaretuse edasiminek. Kõige muu olulise kõrval on kvaliteetse sööda olemasolu aidanud märkimisväärselt tõsta meie lüpsikarjade toodangut ning Eesti lehmad on tõusnud oma tootlikkuselt Euroopa tippu.
Rohumaade rajamise eesmärk on saada võimalikult kõrge ja kvaliteetne saak. Rohumaa uuendamisele tasub mõelda siis, kui selle botaaniline koostis ei ole enam sööda tootmiseks piisav. Kui rohumaal on umbrohtude osakaal suurem kui 30–40%, on see selge märk, et rohumaa vajab uuendamist.
Enne rajamist tuleb läbi mõelda, kellele rohumaad luuakse ja mis on selle kasutuse eesmärk – kas karjatamine, heina tootmine või silo tegemine. Samuti tasub otsustada, mitu niidet hooaja jooksul soovitakse saada.
Oluline samm on mulla analüüsimine, et saada ülevaade mulla pH-tasemest, toitainete sisaldusest ja teistest olulistest näitajatest. Analüüside põhjal saab valida sobiva kultuuri või kultuuride segu ning paika panna õige väetamisstrateegia. Näiteks ei sobi lutsern madala pH-tasemega muldadele, samas kui mõned kõrrelised rohttaimed, näiteks roog-aruhein (vt pilt 1), kasvavad hästi ka turbasematel muldadel.
Enne rohumaa rajamist on soovitatav kasutada orgaanilisi või mineraalväetisi, näiteks sõnnikut, läga või mineraalväetisi. Eriti olulised on fosfor ja kaalium, mis toetavad taimede arengut. Pärast rajamist tuleb jätkata regulaarse väetamisega, et rohumaa püsiks tootlik ja lopsakas. Rohumaa rajamisel on võtmesõnadeks läbimõeldud planeerimine ja järjepidev hooldus.
Rohumaid saab rajada nii kevadel kui ka sügisel ning mõlemal ajal on omad eelised ja riskid. Kevadise rajamise eelis on see, et künni saab teha juba enne talve, mis annab mullale aega vajuda ja taheneda.
Kevadel rajades tuleb külv teha võimalikult vara – kohe, kui mullas on veel piisavalt niiskust. Kui kevadkülv õnnestub, võib sügiseks loota juba esimest niidet. Samas on viimastel aastatel kevaded muutunud üsna põuaseks ning kui külv hilineb, võib rohumaa rajamine esimesel aastal ebaõnnestuda. Lisaks vajab kevadel rajatud rohumaa sageli mitut hooldusniidet, mõnikord isegi kuni kolm korda, mis tähendab lisakulu.
Sügisel rohumaa rajamisel on võtmetähtsusega õige ajastus. Kui uus rohumaa rajada augustis, on rohttaimedel piisavalt aega kasvada ja koguda toitaineid talvitumiseks. Sügisese rajamise eelis on see, et hooldusniite on sageli vähem ning järgmisel kevadel on võimalik saada juba esimene täisniit.
Kui külv tehakse pärast teravilja koristust, tuleb tähelepanu pöörata varise tekkimisele. Üks võimalus selle vältimiseks on maa läbikündmine.
Eesti tingimustes peetakse heaks tulemuseks vähemalt kolme niidet aastas, soodsatel aastatel võib neid olla isegi neli. Väga oluline on kinni pidada ka soovitatud külvinormidest. Rohumaa rajamine on kulukas töö ning külvinormi alahindamine võib vähendada nii rohumaa tihedust kui ka tulevast saagikust.
Linas Agro OÜ portfellis on näiteks Dotnuva L1 ja LA Lutsmix (vt pilt 2) – bakteriga töödeldud lutserni sisaldavad segud. Need segud on hea talve- ja põuakindlusega ning kõrge proteiinisisaldusega, mistõttu sobivad hästi näiteks piimakarja söödaratsiooni täiendamiseks koos maisisiloga. Neid kasutatakse ka veiste nuumamisel.
Lisaks lutsernisegudele on populaarne ka roog-aruheinaga segu Durpe kõrrelised, millest saab kvaliteetset kõrreliste silo ja heina. Segu kasvab hästi ka turbasematel muldadel ning selle eeliseks on hea püsivus. Valikus on ka loomakasvatajate lemmik punase ristiku segu Niidusegu 2. Ideaalne valik, kui pH on alla 6 ning ei saa kasvatada lutserni segusid.
Linas Agro OÜ pakub nii puhaskultuure kui ka erinevaid segusid lamba- ja kitsekasvatajatele. Valikus on segud, mis sobivad karjatamiseks, siloks või heinaks. Samuti on saadaval segud, mis sisaldavad valget ja/või punast ristikut erinevates proportsioonides.
LA Lutsmix – 38% lutserni segu, külvatud kevadel 2024 Lääne-Virumaal.
Kõiki eelpool mainitud ja ka teisi segusid ning liike saab külvata nii kevadel kui ka sügisel. Valik sõltub sellest, kas maa on jõutud piisavalt ette valmistada ja millised on võimalused põllule pääsemiseks. Kevadkülvi puhul on oluline niiskus ja varajane tegutsemine, sügisel aga see, kas taimik saab enne talve piisavalt kasvada ja varuda toitaineid.
Linasagro.ee veebileht kasutab nelja põhilist tüüpi küpsiseid.
Sirvimise jätkamisel nõustute vajalike küpsistega. Samuti võite nõustuda teiste küpsiste kasutamisega.
