Eesti põldudel tehtud Linas Agro 2024/25 hooaja katsed tõid esile mitu üllatavat esmast järeldust: sügisene lisalämmastik ei pruugi talirapsi saaki suurendada, topeltkülv pole igas olukorras tasuv ning varajane talinisu võib anda sama hea tulemuse kui hilisemad sordid.
„Hea katse ei kinnita mitte olemasolevat arusaama – kuigi ka seda saab loomulikult teha – vaid avab uusi küsimusi,“ selgitab Linas Agro seemnete tootejuht Stefani Jakuš. „Just nii sünnivad teadmised, mis aitavad põllumehel teha paremaid otsuseid, mis tuginevad reaalsetel andmetel.”
Sügisene lisalämmastik: rohkem ei pruugi olla parem
Katse eesmärk oli hinnata, kas sügisene lisalämmastiku andmine põhu lagundamiseks ja taimedele seeläbi nn “tõuke“ andmine annab talirapsi külvamisel saagieelise. Esialgne tulemus näitab vastupidist – kõrgeim saak saavutati hoopis variandis, kus lisalämmastikku ei antud, kuid põhk töödeldi bakterpreparaadiga.
„Taimede geneetika on tänapäeval nii elujõuline ja kiirekasvuline, et sügisel lisalämmastikku anda pole mõtet,“ selgitab Jakuš. „Taim tuleb toime ka ilma eelmainitud nn tõuketa – ja näib, et liigne lämmastik võib isegi suurendada haiguste, näiteks vertitsilloosi, riski.“
Samas rõhutab Jakuš, et tegemist on üheaastase katsega, mis ei võimalda veel lõplikke järeldusi teha: „Kindlasti on vaja korduskatseid veel vähemalt kahe hooaja jooksul, et saaksime näha keskmist mõju. Aga põllupidajatele on juba praegu kasulik teadmine, et lisalämmastiku vähendamine ei pruugi saagikust ohustada ja võib aidata sisendkulusid optimeerida.“
Topeltkülv vajab mõtestatust
Teine 2024/25 hooaja põldkatse käsitles talirapsi topeltkülvi, mille eesmärk oli uurida, kas suurem seemnete arv ruutmeetrilaitab saavutada kõrgema saagi.
Tulemus oli vastupidine: topeltkülv suurendas lamandumisriski, varrekahjustusi ja haigusi, mis vähendasid lõplikku saagipotentsiaali.
„Mujal Euroopas on saadud ka vastupidiseid tulemusi,“ selgitab Jakuš. „See ilmestab hästi, kui oluline on katseid teha mitu aastat ja erinevates piirkondades. Saame katseid tehes paremini mõista, mis toimiks kõige paremini Eesti tingimustes.“
Varajane talinisu – paindlikkus, mitte kompromiss
Linas Agrotootmiskatses Järvamaal saavutati varajase sordi Balitus puhul 7,5 t/ha saak, võrreldes katse keskmisega 7,6 t/ha. See tähendab, et varajane sort ei tähenda automaatselt väiksemat saaki, kuid pakub rohkem paindlikkust ja stabiilsust.
„Kui põllupidajal on suured põllupinnad ja ta tahab riske hajutada, siis varajased sordid aitavad koristuskonveierit hajutada ja kvaliteeti hoida,“ ütleb Jakuš. „Eriti vihmarohketel aastatel on oluline, et koristus ei lükkuks liiga hilisesse aega – sealt tulebki varajase sordi eelis.“
Katsetamine loob usaldust
Stefani Jakuši sõnul on tänapäeva põllumajanduse võtmesõnad koostöö, sümbioos ja usaldus. „Põllumees, edasimüüja ja sordiaretaja on üks ahel – kõik sõltuvad üksteisest. Meie jaoks on oluline olla põllumehe partner – katsetada koos, õppida ja leida lahendusi, mis päriselt töötavad,“ ütleb ta.
Linas Agro jätkab katseid 2025–2026 hooajal
Ettevõte plaanib korrata nii sügisese lämmastiku, topeltkülvi kui ka talinisu katseid, et kinnitada nähtud seoseid ja anda põllumeestele teaduspõhiseid soovitusi sordi- ja väetamisotsuste tegemisel.
