Kuidas taimesordid omale nimed saavad?

Igal aastal jõuab põllupidajateni kümneid uusi sorte – teraviljast rapsini, köögiviljast kaunviljadeni. Nii Eestis kui ka mujal Euroopas pannakse igapäevaselt registreerimisele mitmeid uusi taimesorte. Uued sordid toovad endaga kaasa parema saagikuse, parema vastupidavuse haigustele ja muudki. Aga üks asi, mis neid kõiki ühendab? Nimi!

„Dominator“, „Janosh“, „Crocant“ – võib ju tunduda, et vahel lastakse fantaasial vabalt lennata. Aga nimi ei teki juhuslikult. Selle taga on sageli pikad arutelud, testiandmed ja isegi natuke nalja.

„Tugev nimi võib kindlasti sordi meeldejäävaks teha, aga lõppkokkuvõttes loeb ikka see, kuidas see sort põllul päriselt hakkama saab,“ ütleb Stefani Jakuš, Linas Agro seemnete tootejuht. „Oleme näinud sorte, mille nimi kõlab nagu maailmameister, aga tulemused jäävad kahjuks lahjaks. Ja samas on vaikselt tagaplaanil olnud sorte, mis teevad järjekindlalt tugevat tööd.“

Kas sort võib nime poolest üldse liiga äge olla?

„Päris reegleid nimede panekul ei ole, aga natuke korda peab siiski olema,“ selgitab Stefani. „Nimi peab teistest erinema vähemalt kahe tähe võrra ning see peab sobima rahvusvahelistesse andmebaasidesse. Seetõttu ei näe sa sortide nimedes täpitähti ega liiga pikki liitsõnu. Lihtne, selge ja meeldejääv – see on tänane standard.“

Stefani sõnul eelistatakse nüüd 2–3 silbilisi lühinimesid, mis töötavad hästi ka muudes keeltes. „Vanasti anti sortidele ka humoorikaid või väga kirjeldavaid nimesid – vahel olid need nagu väikesed luuletused. Täna liigume rohkem sinna poole, et nimi ei segaks, vaid toetaks.“

Uus sort ei sünni üleöö

Linas Agro partneri Dotnuva Seemned tegevjuht Sigitas Augas ütleb, et ühe uue ja toimiva sordi loomine võtab aega umbes 10 aastat.

„Põllumajandus ei ole sprint – see on pigem maraton. Uusi sorte katsetatakse aastaid, erinevates kliimatingimustes ja erineva mullaga põldudel. Me ei saa teha kiireid järeldusi. Kliima muutub, haiguspilt muutub – see kõik mõjutab,“ räägib Sigitas. „Kui uus sort lõpuks turule jõuab, on see juba kümme aastat tõestust kogunud.“

Kõige olulisem – et sort töötaks

Nii Stefani kui ka Sigitas kinnitavad: nimi võib olla tore, aga see ei tee veel head saaki.

„Põllumeest huvitab ennekõike see, kuidas sort tema põllul vastu peab,“ ütleb Stefani. „Kas see annab stabiilset saaki? Kas talub põuda või liigniiskust? Kas on vastupidav haigustele?“

Sigitas lisab: „Ilmastik on muutlik ja surve põllumajandusele aina kasvab. Põllumees peab saama teha oma tööd targalt ja jätkusuutlikult. Meie ülesanne on anda talle selleks parim võimalik seeme – mitte lihtsalt nimi sildil, vaid reaalne tööriist põllul.“

Edasine suund: tugevad, kohanevad ja tootlikud sordid

Tänane taimearetus ei keskendu ainult haiguskindlusele või ühele heale omadusele – otsitakse terviklahendusi.

„Tahame sorte, mis annavad head saaki, peavad vastu haigustele ja sobivad meie oludesse,“ ütleb Stefani. „Pole mõtet kasvatada haiguskindlat sorti, kui saak jääb poolikuks. Meie eesmärk on leida need tasakaalupunktid.“

Sigitas lõpetab mõtte laiemalt: „Rahvaarv maailmas kasvab ja toidunõudlus suureneb. Suured arenguhüpped on tehtud, nüüd liigume edasi samm-sammult. See nõuab aega, aga meie töö on mõelda pikalt ette – et tuleviku sordid oleksid veelgi tugevamad, vastupidavamad ja saagikamad.“

Kui sind huvitavad uued sordid, nende sobivus Eesti tingimustesse või tahad lihtsalt teada, mida järgmine hooaeg kaasa toob – võta julgelt ühendust. Meie müügiesindajad ja tootejuhid on alati valmis nõu andma.