Kevad on käes ja loodus ärkab, millal alustada muruhooldusega

2026 03 23

 

Alles hiljuti katsid põlde ja koduaedu paksud lumehanged, kuid peagi rõõmustab silma taas rohetav muru. Muutused looduses annavad selge märgi – on aeg alustada muruhooldusega. Siiski soovitavad Linas Agro spetsialistid mitte kiirustada.
 

Nagu selgitab Linas Agro tootekategooria spetsialist (heinaseemned, maisid, vahekultuurid) Gerda Treiman, on tänavu kalendrikevad peaaegu täielikult kattunud tegeliku kevade algusega ning iga päevaga kasvab aiapidajate soov alustada õuetöödega. Üheks esimeseks tööks on muru ettevalmistamine uueks hooajaks.

„Tänavune talv oli lumeküllane – nii palju lund pole ammu olnud ning ka külmaperiood kestis kaua. Seetõttu pole üllatav, et muru näeb pärast sellist talve nõrgavõitu välja - juurestik on tundlik, rohi hõre ning kohati kahjustatud lumiseene tõttu, kohati isegi lämbunud. Sellist olukorda nähes tekib kiusatus kohe murupäästetöödega alustada. Kuid praegu ei tasu veel kiirustada – liiga varakult alustatud tööd võivad teha rohkem kahju kui kasu,“ rõhutab Treiman.

Ta lisab, et murul, nagu kogu loodusel, on oma loomulik rütm. „Kõige suurem viga on kiirustamine. Kui lased murul loomulikult taastuda ja teed hooldustööd õigel ajal, on tulemus ilusam kui ka püsivam.“

Muru vajab õhku ja toitaineid

Küsimusele, millest alustada, soovitab Treiman võtta kätte reha. Kui muru on kahjustatud lumiseene poolt, tasub see „läbi kammida“, st et riisuda kokku eelmise aasta lehed, oksad, sammal ning kogunenud „vilt“ ehk kuivanud murujäägid.

„Aereerimine parandab õhu pääsu pinnasesse ja aitab murul kiiremini taastuda. Kui vildikiht on paksem, tasub kaaluda ka vertikuteerimist – see tähendab sambla, surnud rohu ja muude jääkide mehaanilist eemaldamist murupinnalt. Kuid seda tuleks teha alles siis, kui muru on hakanud kasvama. Liiga varajane intensiivne tallamine või tehnika kasutamine võib niisket pinnast tihendada ja kahjustada veel nõrka juurestikku,“ selgitab spetsialist.

Tema sõnul on nii aereerimise kui ka vertikuteerimisega mõistlik alustada siis, kui keskmine õhutemperatuur on umbes +8…+10 °C. Sama temperatuuri juures võib alustada ka väetamist ja muru järelkülvi.

„Kui kasutad väetisi liiga vara, võivad need mullast lihtsalt välja uhtuda või ei suuda muru neid omastada. Õigete tingimuste saabudes tasub kasutada kompleksväetisi, mis sisaldavad lämmastikku, fosforit ja kaaliumi (NPK). Need aitavad murul kiiremini taastuda, rohelisemaks muutuda ja tugevneda. Väetist valides pööra tähelepanu suuremale lämmastikusisaldusele, mis soodustab kasvu ja annab murule värskelt rohelise värvuse. Fosfor toetab juurte arengut ning kaalium suurendab taime vastupidavust ja aitab lämmastikku paremini kasutada,“ soovitab Treiman.

Ta lisab, et eelistada tasub mikro- ja makroelementidega rikastatud väetisi.

„Lisaks fosforile ja kaaliumile on olulised ka magneesium, vask, raud ja teised mikroelemendid, mis annavad murule kevadel justkui toitva hommikusöögi – vajaliku energia kasvuks ja tugevnemiseks. Nii kujuneb murust tugev ja vastupidav pind, mida saab kogu hooaja jooksul tihti niita ja aktiivselt kasutada,“ selgitab ta.

Lisaks väetistele on vaja ka teisi abivahendeid

Lisaks väetistele soovitab Gerda kasutada ka teisi toetavaid tooteid, sest möödunud talv on murule esitanud mitmeid väljakutseid.

„Pärast nii lumist ja külma talve on muru ja teised taimed nõrgenenud ning stressis. Seetõttu on lisaks kompleksväetistele kasulik kasutada aminohappeid sisaldavaid preparaate, stressivastaseid tooteid ja biostimulaatoreid. Need aitavad kiiremini taastada taimede füsioloogilisi protsesse, soodustavad juurekasvu ning parandavad toitainete omastamist,“ ütleb ta.

Tema sõnul toimivad need vahendid ühtaegu nii taastajatena kui ka kaitsjatena – need tugevdavad taimi ja suurendavad nende vastupidavust temperatuurikõikumistele, niiskuspuudusele ning haigustele. See aitab murul kiiremini taastuda ja ühtlasemalt kasvama hakata.

Lumi sulas? Ära kiirusta kastmisega

Pärast lume sulamist võib tekkida soov muru kasta, kuid Treiman soovitab varuda kannatust ja alustada kastmist alles kevade lõpus.

„Välja arvatud juhul, kui kevad osutub erakordselt kuivaks ja kastmist tuleb alustada varem. Tavaliselt on kevade esimesel poolel mullas piisavalt niiskust, seega pole lisakastmine vajalik. Küll aga tasub jälgida pinnase niiskust, eriti enne muruhooldustöid ja järelkülvi,“ selgitab ta.

Kehvemini talvitunud murualade puhul soovitab ta teha järelkülvi, kuid mitte juhuslike seemnetega. „Parim on kasutada sama murusegu, mida kasutasid eelmisel aastal. Kui see pole võimalik või muru seisukord on väga halb, vali spetsiaalsed järelkülviks mõeldud segud – nende seemned idanevad kiiremini ja aitavad murul ühtlaselt taastuda.“

Linasagro.ee veebileht kasutab nelja põhilist tüüpi küpsiseid.

Sirvimise jätkamisel nõustute vajalike küpsistega. Samuti võite nõustuda teiste küpsiste kasutamisega.