Igal aastal on põlde, mis jäävad toetusest ilma, kuigi korjetaimed on külvatud. Põhjus ei ole enamasti mitte suurtes vigades, vaid detailides – nõuded jäävad lihtsalt täitmata. Vaatame üle peamised kohad, kus eksitakse.
Meekorjeala ei ole ainult ilus vaadata. Tegelik kasu tuleb sellest, et see toetab korraga nii mulla tervist, elurikkust kui ka mesilaste toimetulekut. Kui mesilastel on piisavalt toitu ja sobivad tingimused olemas, peegeldub see üsna kiiresti ka meesaagis.
Kõige väärtuslikum toit mesilastele tuleb loomulikult looduslikest õistaimedest. Samas saad Sina põllumehena oma valikutega väga palju ära teha. Kui põllul on tagatud mesilaste jaoks oluline – pesitsusvõimalused, rahulikud alad ja piisav korjeraadius –, siis õigesti valitud kultuurid annavad väga korraliku lisapanuse nii mee kogusesse kui ka kvaliteeti.
Praktikas on hästi näha, et mitmed vahekultuuride segud ei täida ainult mulla parandamise eesmärki, vaid toimivad väga hästi ka meekorjealana. Seepärast oleme valinud segud, mis toetavad korraga nii mulda kui ka tolmeldajaid.
See segu sobib paremini keskmistele ja raskematele muldadele. Suur liblikõieliste osakaal aitab parandada mullastruktuuri ning annab korraliku biomassi. Praktikas tähendab see seda, et umbrohtudel on raskem läbi tulla ja muld saab rohkem elu sisse.
Kui segu mulda sisse künda, aktiveerub mikroorganismide tegevus ja see mõjutab positiivselt järgmisi kultuure. Soovitame selle jätta põllule pigem kevadeni – nii saad maksimaalse kasu kätte. Taimed arenevad kiiresti ja suruvad umbrohtu hästi alla. Lisaks on see väga tugev vahekultuuri valik.
Mesinike vaatest on tegemist väga hea meekorjeala seguga. Sellel on ka reaalne potentsiaal järgmisel aastal MESI toetuse taotlemiseks.
.jpg)
See on samuti ennast tõestanud lahendus. Siin tuleb aga kindlasti jälgida üht olulist nõuet: kui kasutad segusid, siis peavad korjetaimed tulema vähemalt kolmest erinevast liigist või perekonnast. Sealjuures ei tohi kõige väiksema osakaaluga liik jääda alla 20% taimiku katvusest.
Kui kasvatad lisaks rapsi või rüpsi vähemalt 0,30 ha põllul ja see jääb mesilasperedest kuni 1 km kaugusele, pead sinna juurde planeerima vähemalt kahest erinevast liigist korjetaimed. See on oluline nii nõuete täitmiseks kui ka reaalselt mesilaste toidulaua mitmekesistamiseks.
Need liigid on ennast praktikas tõestanud. Nad ei anna ainult head nektarit, vaid aitavad samal ajal ka mulda parandada ja põllu üldist seisukorda hoida. Lisaks on visuaalne efekt ka täiesti arvestatav – põld ei ole lihtsalt “töömaa”, vaid toimiv osa ökosüsteemist.
Kuigi kõik üheaastased ristikud ei ole PRIA nimekirjas eraldi välja toodud, arvestatakse neid ristikuna siiski meekorjeala hulka. Meie valikus on olemas ka pikema elueaga lahendused nagu valge ristik, punane ristik ja lutsern, mis sobivad mitmeaastaseks kasutuseks.
Kui lähed meekorjeala rajama ja tahad ka toetust kasutada, siis tasub tingimused kohe alguses läbi mõelda. Nii väldid olukorda, kus põld on tehtud, aga nõuded ei lähe täis.
Toetust saad taotleda kahel juhul – kas Sul on endal vähemalt 10 mesilasperet või on kokkulepe mesinikuga, kelle pered paiknevad Sinu põldude läheduses. Mesilaspered peavad olema kirjas põllumajandusloomade registris seisuga 30. aprill ning hiljemalt 5. maiks registreeritud.
Oluline on ka mesilasperede paiknemine. Arvestus käib nii, et iga hektari kohta peab olema vähemalt üks mesilaspere ning need peavad jääma kuni 1 km kaugusele korjealast.
Korjetaimed ei tohi olla lihtsalt “paberil olemas”. Need peavad reaalselt kasvama ja õitsema ajavahemikus 15. juuni kuni 10. august. See on periood, kus mesilastele peab olema põllult toitu.
Mõned piirangud tuleb samuti arvesse võtta. Näiteks kui uuendad püsirohumaad korjetaimede seguga, siis see põld ei lähe MESI toetuse alla. Samuti ei tohi kohustuse aastal korjetaimede põllul kasutada taimekaitsevahendeid.
Toetust ei maksta nendele pindadele, millele taotled samaaegselt teisi kindlaid toetusi. Siia alla lähevad näiteks:
Toetus on siin pigem lisaboonus. Suurem kasu tuleb sellest, mida see põllule endale annab.
Kui korjetaimed on olemas ja õitsemine kestab, on tolmeldajate aktiivsus ühtlasem. See mõjutab otseselt nende kultuuride saaki ja kvaliteeti, mis tolmeldamisest sõltuvad – näiteks raps, rüps, tatar ja liblikõielised.
Samal ajal töötavad need taimed Sinu mulla heaks. Liblikõielised seovad lämmastikku, parandavad struktuuri ja aitavad hoida mullaelustikku aktiivsena. Kui kasutada neid vahekultuurina, on mõju näha ka järgmise kultuuri kasvus.
Selline lahendus aitab põldu hoida stabiilsemana – nii kuivematel kui ka niiskematel aastatel.
Kui tahad selle oma külvikorda sobitada nii, et see päriselt ka toimiks, anna meile märku – vaatame koos variandid üle ja leiame Sinu põldudele sobiva lahenduse.
Linasagro.ee veebileht kasutab nelja põhilist tüüpi küpsiseid.
Sirvimise jätkamisel nõustute vajalike küpsistega. Samuti võite nõustuda teiste küpsiste kasutamisega.