Talirapsi katses on kokku 13 varianti erinevatelt sordiaretajatelt. Kõrvuti on juba praktikas end tõestanud sordid ning uued sordid, mille omadusi saame hooaja jooksul samades kasvutingimustes võrrelda.
Katse väärtus ei ole ainult selles, milline sort annab lõpuks kõige suurema saagi. Hooaja jooksul jälgime taimiku sügisest arengut ja talvitumist, kevadist taastumist ja kasvukiirust, taimiku kõrgust ning lamandumist. Lõpliku pildi annavad saak ja kvaliteet.
.png)
Lühike vastus on – ei.
Kevadise kasvureguleerimise vajadust ei peaks otsustama kalendri järgi. Oluline on vaadata, milline taimik kevadel põllul vastu vaatab: kui suur on biomass, kui jõuline on kasv, milline on sordi lamandumisrisk ning millised on kevadised kasvutingimused.
Kasvureguleeriva toimega fungitsiidide eesmärk ei ole üksnes taime kõrguse vähendamine. Teatud triasoolid, näiteks metkonasool ja tebukonasool, mõjutavad taimes giberelliinide sünteesi ning vähendavad seeläbi rakkude väljavenimist. Tulemuseks võib olla kompaktsem ja tugevama varrega taim.
Teadusuuringutes on kevadine kasvureguleerimine vähendanud rapsi pikkuskasvu ja lamandumisriski. Pikaajalistes põldkatsetes on positiivne mõju olnud kõige selgem keskmise kuni suure biomassiga taimikutes. Mitme aasta ja katsekoha andmeid koondanud uuringus oli metkonasooli keskmine mõju saagile sellistes taimikutes positiivne, väikese biomassiga taimikutes aga negatiivne.
.png)
Võimas ja kõrge raps võib kevadel silmale hea tunduda, kuid suur biomass ei tähenda automaatselt suurt saaki.
Tihedas ja suure biomassiga taimikus jääb rohkem valgust ülemisse kihti. Kompaktsemas taimikus jaotub valgus taimede vahel ühtlasemalt ning jõuab paremini ka alumiste lehtede ja hiljem kõtrade tsooni. See võib mõjutada seemnete täitumist ning seeläbi nii saaki kui ka õlisisaldust.
Taimiku struktuur mõjutab ka selle mikrokliimat. Kompaktsemas taimikus liigub õhk paremini ja niiskus püsib taimikus lühemat aega, vähendades haiguste arenguks soodsaid tingimusi.
Rapsi taimiku hindamisel kasutatakse ühe näitajana rohelise pinna indeksit ehk GAI-d (Green Area Index), mis kirjeldab rohelise lehe- ja varrepinna suhet maapinna pindalasse. AHDB käsitluses peetakse õitsemise alguses optimaalseks GAI väärtuseks ligikaudu 3,5.
Kevadise kasvureguleerimise üks olulisemaid eesmärke on vähendada lamandumisriski. Kompaktsem ja tugevama varrega taim peab paremini vastu suurele biomassile ning hiljem ka kõtrade raskusele.
Lamandumine ei ole ainult koristamise probleem. Tugev lamandumine õitsemise ja seemnete täitumise perioodil võib saaki oluliselt vähendada. Katsetes on selle üheks peamiseks põhjuseks olnud seemnete arvu vähenemine pinnaühiku kohta.
Kevadise kasvureguleerimise katsetes vähenes lamandunud pinna osakaal ligikaudu 10 protsendipunkti iga viie sentimeetri võrra vähenenud taime kõrguse kohta.
Samades uuringutes suurenes ka juurte tihedus 40–100 cm sügavuses. Sügavam ja tihedam juurestik võib parandada taime võimet kasutada sügavamates mullakihtides olevat vett, mis on eriti oluline kuiva kevade ja suve korral.
Valgemädaniku nakkusrisk kujuneb eelkõige õitsemise ajal, kui eosed satuvad kroonlehtedele ning varisenud kroonlehed loovad lehtedel ja vartel nakkuseks sobiva toitaineterikka keskkonna. Nakkust soodustavad soe ja niiske ilm ning pikaajaline kõrge õhuniiskus.
Hästi ajastatud kevadine kasvureguleerimine ei tähenda lihtsalt lühemat rapsitaime. Eesmärk on tugev vars, hea juurestik, parem valguse jaotus ning väiksem lamandumisrisk.
Põlva Agro katses paneme kevadel kõrvuti kasvureguleeritud ja kasvureguleerimata variandid ning jälgime nende arengut kogu ülejäänud hooaja jooksul.
Meid huvitab, kuidas muutuvad taimiku kõrgus ja struktuur, kas tekib erinevus lamandumises ning kõige olulisem – kas nähtav erinevus taimedes jõuab lõpuks ka saaginumbrisse ja õlisisaldusse.
See ongi põldkatse mõte: panna variandid samades tingimustes kõrvuti ja vaadata, mida põld näitab.
Raps ei jää Põlva Agros üksi. Katsealadel on maas ka viis talinisu ja kaks taliodra varianti, kus kõrvuti on nii end tõestanud sordid kui ka uuem materjal.
Talinisu katsesse oleme jätnud ka ühe tavapärasest erineva lahenduse. Ühel katselapil kasvab ühe sordi asemel koos kolm erinevat talinisu. Miks need kolm kokku said ja mida selline sordisegu meie tingimustes näitab, sellest räägime lähemalt juba hooaja edenedes.
Linasagro.ee veebileht kasutab nelja põhilist tüüpi küpsiseid.
Sirvimise jätkamisel nõustute vajalike küpsistega. Samuti võite nõustuda teiste küpsiste kasutamisega.