Milline on olnud kevad?

Aastad pole vennad ja nagu öeldakse – õedki võivad olla õelad. 2025. aasta kevadet iseloomustavad pikad jahedad ilmad ning aeglaselt soojenev mullastik.

Samas on just see jahedus andnud võimaluse rohumaade töödega rahulikult ja järjepidevalt edasi liikuda. Põldudele jõuti õigel ajal anda nii läga kui ka mineraalväetisi. Seal, kus oli vaja äestada ja rullida, said tööd samuti kenasti tehtud.

Küll aga esines öökülmade tõttu pingelisi olukordi: 

• lutsernitaimi näpistasid tugevad külmad (vt Pilt 1),
• kõrrelised muutusid violetseks, andes märku, et mulla- ja õhutemperatuur pole olnud piisavad, et taimed suudaksid toitaineid tõhusalt omastada – isegi siis, kui väetis oli olemas.

Pilt 1. Lutsern öökülmast vaevatuna

Lasime haljasmassi analüüsida – mida teada saime?

Võtsime mõni nädal tagasi proovid oma katselappidelt Järvamaa ja Viljandimaa piiril, et hinnata erinevate segude seisukorda. Sel ajal olid taimed 35–45 cm kõrgused, tänaseks on taimik loomulikult juba tublisti kasvanud.

Haljasmassi saagikus jäi vahemikku 7,3–13,7 tonni hektari kohta.
Eriti suurt varieeruvust näitasid liblikõieliste segud, mille kuivaine sisaldus kõikus 19–24,1% vahel.
Kõrreliste segu Durpe näitas selleks hetkeks juba 23,3% kuivaine sisaldust.

Durpe segu oli silmapaistev ka toorproteiini näitaja poolest, mis oli kõige kõrgem – 16,6%.

Pilt 2. Proovide võtmine

Mida näitavad ADF ja NDF tasemed?

Vaadates happekiu (ADF) sisaldust, mis tähistab seedumatut osa, võib öelda, et silo tegemise aeg on nüüdseks kindlasti käes. Rohusilo puhul on soovituslik, et:

• ADF ei ületaks 24–25%,
• neutraalkiu (NDF) näitaja jääks alla 45%.

Analüüsidest selgus, et kuivaine seeduvus joli tollal 71–74%, mis viitas sellele, et kvaliteetse silo tegemiseks oli juba niiteks sobiv aeg - edasilükkamine tänasel päeval tähendaks juba selget kvaliteedikadu.

Esimene niide vananeb kiiresti – tegutse õigel ajal

Esimene niide on praeguseks mitmel pool edukalt alanud, kuid oluline on meeles pidada, et just selle niite rohumass vananeb kõige kiiremini. Kui taimik on jõudnud optimaalsesse kasvufaasi, tuleb materjal võimalikult kiiresti – parima hügieeni ja kvaliteediga – siloauku saada.

Parim kvaliteet püsib esimese niite ajal vaid 3–5 päeva.
Iga edasi lükatud päev suurendab toorkiu sisaldust ning vähendab proteiini- ja energiasisaldust. Eriti oluline on see seeduvuse ja toitainete omastatavuse seisukohast – viivitamine tähendab selget kvaliteedilangust.

Millise silokindlustuslisandi kasuks otsustada?

Silokindlustuslisandi valik sõltub eelkõige rohumassi kuivaine sisaldusest, kuid väga oluline on ka suhkrute tase, mis mõjutab otseselt käärimisprotsessi kulgu ja sileerimise kvaliteeti.

Suhkrusisaldust saab lihtsalt ja kiiresti määrata põllul refraktomeetriga, mõõtes vahetult enne koristust närvutatud vaalu. See annab hea aluse otsustada, milline lisand tagab parima sileerimistulemuse.

Vaata allpool olevat pilti näidismõõtmisest ja loe edasi, milline lisand sobib millise kuivainevahemikuga kõige paremini.

Erinevatel bakteriliikidel on oma keskkonnaoptimum, kus nad töötavad kõige tõhusamalt. Samad bakterid ei toimi ühtviisi hästi nii niiskes kui ka kuivas keskkonnas.

Lisaks vajavad bakterid erinevates söödaliikides erinevaid tingimusi. Madalama kuivainega materjalis peavad bakterid suutma kasutada söödas sisalduvat suhkrut võimalikult efektiivselt.

Kuivsilo on sageli tundlik järelsoojenemise suhtes, mistõttu peavad lisandis sisalduvad bakterid aitama seda vältida ning vähendama kuivainekaod.

Lisandite sobiv kuivainevahemik:

• Bonsilage FORTE – soovitatav kuivaine: 18–35%
• Bonsilage FIT G – soovitatav kuivaine: 28–50%
• Bonsilage PLUS – soovitatav kuivaine: 28–45%

Kas ja mida võiks kasutada silokindlustuslisanditest?

Raskesti sileeruvate lutserni- ja ristikusilode sileerimisel soovitame vastavalt kuivaine tasemele kasutada silokindlustuslisandeid Bonsilage FORTE või Bonsilage ALFA.

BONSILAGE FORTE sobib madala kuivainesisaldusega (18–35%) rohule. Selle spetsiaalne bakteritüvede kombinatsioon aitab aktiivselt vähendada klostriidide arengut ja kasutab efektiivselt taimes leiduvaid varusüsivesikuid, et saavutada paremad sileerimistulemused.

BONSILAGE ALFA on mõeldud raskesti sileeruvatele lutserni-, ristiku- ning nende segudele koos kõrrelistega kuivaine vahemikus 30–45%.
Silokindlustuslisandis ALFA sisalduvad homofermentatiivsed piimhappebakterid L. paracasei ja L. plantarum, mis lagundavad fruktaane ning tagavad seeläbi kiire ja püsiva pH languse.
Samuti sisaldab lisand homofermentatiivset bakterit Lc. lactis, mis on tuntud oma tõhusa klostriidide inhibeerimise poolest – just lutserni- ja rohusilodes – ning vähendab võihappekäärimise riski sileerimisprotsessis.

Lisaks on koostises heterofermentatiivne bakter L. buchneri, mis tagab mõõduka äädikhappe ja propaandiooli tootmise ning aitab seeläbi ära hoida silo järelkuumenemist ja vähendada kuivainekaod.

Kui veel kahtled, kas silotöödega alustada, tasub kindlasti arvestada, et iga edasi lükatud niide lükkab edasi ka järgmise.
Praktikas on kujunenud rusikareegliks teadmine, et umbes 4 nädalat pärast esimese niite lõpetamist tuleb alustada juba teise niitega.
Selle täpsem ajastus sõltub aga niitejärgsest ilmastikust – sademetest, temperatuurist – ning ka sellest, milline on põllule antava lisaväetise kogus ja ajastus.

Edukat sileerimist!

Ivar Lapa, Tekn Est
Reeli Remmelgas, Linas Agro OÜ