Kas sina rajad oma rohumaad õigesti?
Looduslikud ja poollooduslikud rohumaad sobivad küll karjatamiseks ning neilt võib saada arvestatava koguse heina, ent paraku ei ole selliste heinamaade silo lüpsikarja jaoks piisavalt kvaliteetne. Kvaliteetse silo saamiseks peab farmipidaja olema valmis panustama maa ettevalmistusse, kultuurtaimede külvamisse, väetamisse ja õigeaegsesse hooldamisse.
„Kui lihaveiseid võib karjatada looduslikul ja poollooduslikul rohumaal, siis piimakarja puhul järeleandmisi teha ei saa – põhisööt, silo näol, peab olema kõrge kvaliteediga,“ nendib Linas Agro OÜ konsultant Reeli Remmelgas.
Tema sõnul on rõõm tõdeda, et aastatega on Eesti põllumeeste ja farmipidajate teadlikkus rohumaade rajamise, hooldamise ja kultuuride valiku osas kasvanud. See on käinud käsikäes sordiaretuse arenguga. Kõige muu olulise kõrval on kvaliteetse sööda olemasolu tugevalt suurendanud meie lüpsikarjade toodangut ning Eesti lehmad on tõusnud oma tootlikkuselt Euroopa tippu.
Millest rohumaa rajamist alustada?
Rohumaade rajamise eesmärk on saada lõpptulemusena võimalikult kõrge ja kvaliteetne saak! Uuendamist vajavad rohumaad siis, kui nende botaaniline koostis ei ole sööda kogumiseks mõeldud loomadele piisav. Kui rohumaal on umbrohtumus kõrgem kui 30–40%, tasub kindlasti mõelda rohumaa uuendamisele.
Kõigepealt tuleb aga läbi mõelda, kellele rohumaad rajatakse, milleks seda tehakse – kas karjatamiseks, heinaks või siloks, mitu niidet soovitakse saada jne.
„Tasub lasta teha mulla analüüsid, et saada teada mulla olukord – pH-tase, toitainete sisaldus ja muud olulised parameetrid,“ soovitab Remmelgas. „Analüüside põhjal saab valida õige kultuuri või kultuuride segu ning väetamise strateegia. Lutsernid ei sobi näiteks madala pH-tasemega põllule, samas on kõrrelisi rohttaimi, nagu roog-aruhein (vt pilt 1), mis kasvavad väga hästi turbasematel muldadel. Enne rohumaa rajamist võiks kindlasti laotada sõnnikut, läga või mineraalväetisi – eriti olulised on fosfor ja kaalium. Seejärel tuleb kindlasti jätkata regulaarse väetamisega, et heinamaa püsiks lopsakas. Võtmesõnadeks on läbimõeldud planeerimine ja regulaarne hooldus.“
Millal on õige aeg rohumaid rajada?
Rohumaad saab rajada nii kevadel kui ka sügisel – mõlemal juhul on omad plussid ja miinused. Kevadise rajamise eelis on see, et künni saab teha juba enne talve, mis annab maapinnale aega korralikult vajuda ja taheneda.
Kevadisel rohumaa rajamisel peab kindlasti meeles pidama, et külv tuleb teha võimalikult vara– kohe, kui mullas on veel piisavalt niiskust! Kui kevadkülv õnnestub, võib sügiseks loota esimest niidet. Samas on meie kevaded muutunud üsna põuaseks ning kui külv hilineb, võib esimesel aastal heinamaa rajamine ebaõnnestuda. Lisaks nõuab kevadine rajamine sagedast hooldusniidet – mõnikord lausa kolm korda, mis on lisakulu.
Sügisel rohumaa rajamisel on oluline õige ajastus. Kui augustis saab uus rohumaa rajatud, on rohttaimedel aega kasvada ja varuda toitaineid talvitumiseks. Sügisese rajamise eelis on see, et hooldusniite pole alati nii palju vaja ning kevadel on võimalik juba esimene täisniit. Kui külv tehakse pärast teravilja koristust, tuleb aga jälgida varise teket – üks võimalus selle ennetamiseks on maa läbikündmine.
„Eestis ootame healt rohumaalt vähemalt kolme niidet aastas, 2024. aasta head keskkonnatingimused lubasid isegi nelja niidet,“ sõnab Remmelgas. Ta lisab, et väga oluline on pidada kinni külvinormidest. „Olenemata sellest, kas tegemist on sügisese või kevadise külviga – külvinormiga ei tasu koonerdada. Rohumaa rajamine ei ole odav töö, mistõttu tuleb külvinorme adekvaatselt hinnata.“
Millist kultuuri eelistada?
Dotnuva Seeds’i heinaseemned ja segud on olnud Eesti turul juba 10 aastat, millest viimasel neljal aastal on neid saanud tellida Linas Agro OÜ kaudu. „Linas Agro OÜ portfellis on näiteks Dotnuva L1 ja LA Lutsmix (vt pilt nr 2) – bakteriga töödeldud lutserni segud. Need segud on väga hea talve- ja põuakindlusega ning kõrge proteiinisisaldusega, sobides hästi maisisiloga näiteks piimakarja söödaratsiooni. Neid kasutatakse ka veiste nuumamiseks,“ räägib Remmelgas.
Lisaks lutsernile on populaarne ka roog-aruheinaga segu Durpe kõrrelised, millest saab suurepärase kvaliteediga kõrreliste silo ja heina. Segu kasvab hästi ka turbasematel muldadel. Nende segude kasuks räägib nende hea püsivus.
Linas Agro OÜ pakub nii puhaskultuure kui ka segusid lamba- ja kitsekasvatajatele. Valikus on segud, mis sobivad karjatamiseks, siloks ja/või heinaks. Samuti on saadaval segud, mis sisaldavad valget ja/või punast ristikut erinevates proportsioonides.
LA Lutsmix – 38% lutserni segu, külvatud kevadel 2024 Lääne-Virumaal.
Kõiki eelpool mainitud ja ka teisi segusid ning liike saab külvata nii kevadel kui ka sügisel. Valik sõltub sellest, kas maa on jõutud piisavalt ette valmistada ja millised on võimalused põllule pääsemiseks. Kevadkülvi puhul on oluline niiskus ja varajane tegutsemine, sügisel aga see, kas taimik saab enne talve piisavalt kasvada ja varuda toitaineid.
Reeli Remmelgas
Konsultant – mais, heinaseemned, vahekultuurid
Telefon: 5879 2679
E-mail: [email protected]
Stefani Jakuš
Seemnete tootejuht
Telefon: 5550 8285
E-mail: [email protected]