18. juunil saime Lääne-Virumaal kokku Linas Agro põllupäeval, et vaadata üle selle hooaja sordid, katsed ja tehnoloogiad. Päeva jooksul liikusime koos põldudel, võrdlesime sorte ning rääkisime sellest, mida tänavune hooaeg seni näidanud on.
Ja vaadata oli palju. Koostöös Muuga PM OÜ-ga oli katseid rajatud ligi 70 hektarile – 36 hektaril taliraps ja ligikaudu 32 hektaril teraviljad.
Üks põllupäeva ägedamaid kohti oli kindlasti taliteraviljade põld. Kõik kultuurid olid ühel suurel tootmispõllul kõrvuti: alustades taliodrast, edasi talirukis ja talitritikale ning lõpetades talinisuga. Nii sai ühe põllujalutusega väga hästi kätte pildi, kui erinevalt kultuurid ja sordid samades tingimustes käituvad.
Kokku oli põldudel 10 talirapsi, 6 talinisu, 2 taliodra, 2 talirukki ja 2 talitritikale sorti.
Kui kevadel käisime samu katseid vaatamas, oli põldudel pilt veel hoopis teine. Põllupäevaks olid taimed jõudnud juba nii kaugele, et sortide erinevused tulid hästi välja. Seda nii teraviljades kui ka talirapsis.
Aga põllupäev ei olnud ainult sordipäev. Vaatasime ka taimekaitse- ja mikroelementide katseid, rääkisime hooaja tähelepanekutest ning päeva lõpus sai lähemalt uurida ka Dotnuva Balticu tehnikat.
Taliviljade juures oli põnev just see, et kõik kultuurid kasvasid ühel tootmispõllul kõrvuti. Nii ei pidanud võrdluseks liikuma ühelt põllult teisele – talioder, talirukis, talitritikale ja talinisu olid kõik järjest ning erinevused olid oma silmaga hästi näha.
Talinisudest vaatasime lähemalt sorte Camillus, Asory, Etana ja LG Nida. Camillus jäi meile silma juba kevadel. Tegemist on varajase sordiga, mis oli ka hilisema külvi puhul hästi võrsunud. See on varajase nisu puhul hea omadus, sest kõik varajased sordid ei kipu nii tugevalt võrsuma.
Asory puhul oli külvatud vähem idanevaid teri kui teistel sortidel, kuid tänu heale võrsumisvõimele oli taimik kenasti järele tulnud. Etana ja LG Nida näitasid samuti, et saavad hästi hakkama ka septembri teise poole külviga.
Taliotradest olid kõrvuti hübriidoder SY Baracooda ja liinisort Jakubus. Juba kevadel oli näha, et hübriidoder oli rohkem võrseid moodustanud. Jakubus on samas sort, mis on meil mitmel aastal näidanud, et suudab nii katsetes kui ka tootmispõldudel hübriidotradele väga hästi vastu saada.
Põllupäeval saime kevadised tähelepanekud uuesti üle vaadata juba palju suurema taimiku pealt. Just sellepärast neid katseid teemegi – ühe põllukäigu põhjal ei saa veel sordile hinnangut anda. Huvitav on jälgida sama sorti sügisest kevadesse ja sealt edasi koristuseni ning vaadata, kuidas alguses nähtud erinevused lõpuks saagis välja tulevad.
.png)
Talirapsi all oli Muuga PM OÜ tootmispõllul kokku 36 hektarit ning võrdluses 10 sorti. Kui kevadel käisime põldu esimest korda üle vaatamas, hakkasid juba siis silma erinevused sortide kevadises stardis. Põllupäevaks oli pilt muidugi hoopis teine ja raps täies kasvus.
Kevadel oli üks rahulikumaid sorte uus Teflon. Taim püsis madal, õiekobar oli veel ilusti peidus ning kevadine areng ei läinud liiga kiiresti käima. Sarnase pildiga oli nuutrikindel Crocant.
Janosh ja LID Invicto alustasid kevadel natuke kiiremini ning peavars hakkas varem kasvama. Dominator, DK Expectation ja InV1310 olid nende kõrval veidi rahulikuma arenguga. Just selliseid erinevusi on hea ühe põllu peal kõrvuti vaadata – sama ilm, sama muld ja sama kasvukoht, aga sordid käituvad ikkagi erinevalt.
Omaette tähelepanu sai põllul Runner, mida kasutame nn püünissordina. Runner läheb teistest varem õitsema ning mõte on meelitada hiilamardikad põhikultuurist eemale. Ka tänavu oli tema varasem areng põllul selgelt näha.
Põllupäeval rääkisimegi sellest, et talirapsi sorti valides ei tasu vaadata ainult lõppsaaki. Oluline on ka see, kuidas sort sügisel areneb, talvitub ja kevadel uuesti kasvu alustab. Kui mitu sorti on kõrvuti ühes tootmispõllus, on neid erinevusi palju lihtsam märgata.
.png)
Sortide kõrval oli põllupäeval oluline osa ka taimekaitsel. Talinisus olid kõrvuti erinevate fungitsiidide ja toimeainete lahendused, et vaadata, milline on nende mõju päris tootmispõllul.
Põllul sai võrrelda nii töödeldud kui ka töötlemata variante ning vaadata taimiku seisu, haiguste levikut ja erinevusi variantide vahel. Just kohapeal on selliseid katseid kõige parem vaadata – kui variandid on kõrvuti, saab üsna kiiresti aru, kus erinevus tekib ja kui suur see tegelikult on.
Lisaks taimekaitsele olid katses ka erinevad mikroelementide lahendused. Nende juures vaatasime, kas ja kuidas lisatud mikroelemendid taimiku arengus välja paistavad ning millistes tingimustes võiks nende kasutamisest kõige rohkem kasu olla.
Põllupäeval ei tahtnud me näidata ainult valmis „parimat varianti“, vaid panna erinevad lahendused kõrvuti. Nii saab igaüks ise vaadata, võrrelda ja küsida, miks üks või teine variant just sellise tulemuse andis.
.png)
Pärast põldudel tehtud ringi ootas tagasi jõudes ees ka tehnikapool. Dotnuva Baltic oli põllupäeval kohal Optum 340 CVX traktori ja Kverneland T4 haakepritsiga, mida sai kohapeal lähemalt vaadata ja spetsialistidelt juurde küsida.
Aga sellega tehnikaosa veel ei lõppenud.
Päeva lõppu olime koos Dotnuva Balticuga jätnud ühe üllatuse ka meie võõrustajale Artiston Grupile. Kohale jõudis nende uus Kvernelandi 10-hõlmaline PW poolripp-pöördader, mille üleandmist tähistasime üheskoos sealsamas põllupäeval.
Uut atra tutvustas Dotnuva Balticu tootejuht Urmas Lees. Tegemist on lahendusega, mida saab kasutada nii 6- ja 4-hõlmalisena eraldi kui ka 10-hõlmalisena koos. PW mudeliga saab töötada nii vaos kui ka vaost väljas ning töölaiust saab vastavalt vajadusele reguleerida.
Nii sai põlluringile punkt pandud natuke teistmoodi – sordid ja katsed vaadatud ning uus masin oma uuele omanikule üle antud.
.png)
Sellist põllupäeva ei tee üksi ja ligi 70 hektarit katseid ei teki põllule iseenesest. Katsed olid rajatud Muuga PM OÜ tootmispõldudele ning nende meeskond oli meiega algusest peale.
Eriti suur aitäh Jaak Flinkile, kes katsetega igapäevaselt tegeles ja oli kogu aeg nõu ja jõuga abiks. Kui oli vaja midagi põllul teha, üle vaadata või jooksvalt lahendada, sai alati Jaagu poole pöörduda.
Aitäh Jaagule ja kogu Muuga PM meeskonnale! Neid katseid ja põllupäeva oli teiega väga hea koos teha.
Põllupäeval sai punkti ka üks asi, mis tegelikult algas juba märtsis meie talveseminaridel.
Kõigil kolmel seminaril panime osalejate teadmised Kahootis proovile ning iga seminari kolm parimat teenisid koha põllupäeval toimunud superfinaali. Nii said Virumaal kokku üheksa finalisti, kes läksid veel viimast korda omavahel mõõtu võtma.
Seekord oli mängus ka päris korralik auhind – Kahooti superfinaali võitja sai endale kuumaõhupallisõidu oma põldude kohal.
Nii et lisaks sortidele, taimekaitsele ja tehnikale sai päeva jooksul ka teadmised proovile panna. Võitja saab aga oma põldudele peagi hoopis teise nurga alt pilgu peale visata.
.png)
Põllupäevaks saime põllul teha ühe korraliku vahekokkuvõtte, aga katsete jaoks ei ole hooaeg veel kaugeltki läbi. Järgmine oluline etapp on koristus, kus saame juba numbrites vaadata, kuidas erinevad sordid ja katsevariandid lõpuks saagis välja tulid.
Suur aitäh kõigile, kes 18. juunil meiega Virumaal põllul olid! Oli hea meel näha nii palju tuttavaid nägusid, põllul koos ringi käia, küsimusi arutada ja kogemusi vahetada.
Aitäh veel kord Muuga PM ja Laekvere PM meeskondadele, Artiston Grupile, Dotnuva Balticule, meie koostööpartneritele ning kõigile, kes päeva korraldamisse oma panuse andsid. Ja muidugi suur tänu meie enda Linas Agro meeskonnale – sellise päeva taga on päris palju tööd nii enne üritust kui ka kohapeal.
Nüüd laseme põldudel oma töö lõpuni teha. Kui kombainid põllule lähevad ja katsete tulemused käes, saame juba rääkida sellest, millised sordid ja lahendused tänavusel hooajal kõige paremini välja tulid.
Linasagro.ee veebileht kasutab nelja põhilist tüüpi küpsiseid.
Sirvimise jätkamisel nõustute vajalike küpsistega. Samuti võite nõustuda teiste küpsiste kasutamisega.