16. septembril Estonia OÜ ja 17. septembril Halinga OÜ põldudel toimusid Linas Agro 2025. aasta maisipõllupäevad. Nagu ka eelmistel kordadel, viisime ürituse läbi koostöös TeknEst OÜ meeskonnaga.
Põllupäevadel vaatasime üle, milliseid sorte me täna pakume, milline on seis katsepõldudel vastavalt tänavusele ilmastikule ning millele tuleks tähelepanu pöörata hekseldamisel. Meie eesmärk oli, nagu alati, anda põllumeestele vähemalt üks uus teadmine, mida nad saavad oma töös rakendada.
Igal firmal on vastavalt aretuskeskuse asukohale arvestatud enda FAO (arvestuslik kasvuaeg päevades). Seetõttu ei saa võrrelda näiteks KWS-i, Limagraini, Lidea või RAGT sortide FAO-sid üks-ühele. Näiteks võib ühe firma FAO 160 olla teise jaoks FAO 170.
Just sellepärast ongi katsed vajalikud – ainult nii näeme, millised sordid on tegelikult varajasemad ja millised hilisemad.
Tõlvikute kõrgus maapinnast sõltub paljuski taime kasvust, mis on seotud nii kasvuaja, mullastiku kui ka ilmastikuga.
Külgvõrsete olemasolu vähendab silos tärklisesisaldust ja saagikust. Sellel aastal oli hea uudis see, et külgvõrseid oli vähe. Samas on tõlviku enda küpsus jäänud tagasihoidlikumaks.
Samas katsepõllul nägime, et olenemata sordist on tänavu pea kõikidel taimedel 2 tõlvikut. Kindel väide, et aasta on seda soosinud, sest antud pilt ei ole ainult katsetes vaid ka tavatootmise põldudel.
Küll aga joonistus välja, et keskmise lõimisega (Estonia OÜ katses) ja raskema lõimisega (Halinga OÜ) muldadel on taimede kasvus ja tõlviku kõrguses vahe sees. Nagu teada siis mais eelistab kergemaid ja soojemaid muldi savikamatele. Aga siiski ei jää raskemal mullal mais ka päris jänni – kasvab ikka küll.
Nägime põldudel oluliselt vähem maisi trühvlisse nakatumist. Mõlemal katsepõllul leidsime küll maisi pahknõge, kuid see esines pigem ebardlikel taimedel ja enamasti sultani küljes.
Maisi haigestumine on tugevalt seotud ilmaga. Kui õitsemise eel ja ajal on kõrged temperatuurid ja samal ajal veepuudus, siis nakatub taim kergemini haigustesse. Samas võib ka liigniiskus ja madal temperatuur põhjustada stressi, mis jätab oma jälje.
Temperatuuride järsud kõikumised võivad tuua kaasa probleeme tõlviku katvusel. Kui temperatuurid tõusevad ja langevad kiiresti, siis tekib taimedes stress. Selle tagajärjel võib kattelehtede kasv seiskuda, kuid tõlvik kasvab edasi – nii tekivadki tõlvikutele lahtised otsad.
Estonia katsepõllul oli mais saanud juulis tugeva rahehoo käest räsida. Lehed olid ribastunud, kuid hetkel ei ole nendel lehtedel näha selgeid seennakkuse tunnuseid.
Põllupäevadel arutasime ka väetamist: kas anda ainult läga või kasutada koos mineraalväetisega. Eestis ja mujal maailmas on tehtud mitmeid katseid, kuid suuremat kõlapinda see teema pole saanud.
Kirjanduses on toodud, et umbes 40 tonni haljasmassi moodustamiseks vajab mais keskmiselt:
Lämmastiku ja kaaliumi suhe peaks olema 1:1. Fosfori 72 kg põllule andmisel kehtivad keskkonnanõuded, mille järgi tuleks justkui mitmeks aastaks fosfori andmisest loobuda. Eestis on aga esimesed katsed näidanud, et parim tulemus tuleb siiski orgaanilise ja mineraalse väetise kooskasutusest.
Fosfor on oluline juurekava arenguks. Kaalium aitab kaasa stressitaluvusele ning ühtlasemale küpsemisele.
Selle aasta juunis oli maisitaimedel kohati näha lillakat tooni. See viitas, et fosfori omastamine oli takistatud. Oluline põhjus on siinkohal madal pH – happeline muld takistab toitainete omastamist.
Samuti on täheldatud, et jahedatel ja niisketel aastatel ning kõrgete lämmastikunormide juures jäävad maisi tõlvikud tooremaks. Taimed on küll pikemalt rohelised, kuid küpsus ei vasta optimaalsele tasemele.
Kui kasutada läga, tasub kindlasti vaadata läga analüüsi. Just sealt näeb, kui palju taimele kättesaadavat lämmastikku tegelikult sisaldub (mitte ainult kogu lämmastiku kogust). Läga annab toitaineid pikema perioodi jooksul, mineraalväetis aga on kiiremini omastatav, kuid ka mõju kaob kiiremini.
Maisi külvamine võiks alata siis, kui mullatemperatuur on tõusnud vähemalt +10 kraadini. Varem külvates võib seeme jääda soiku ning areng hilineda. See toob kaasa ebaühtlase tärkamise ja „lainetava“ põllu.
Näiteks Syngenta maisisegu Maximaize võib külvata juba +5 kraadisesse mulda.
Kevadised öökülmad on meie kliimas tavalised ning mais on saanud neid tunda nii mais kui ka juunis. Üldiselt suudavad taimed väiksemaid miinuseid üle elada, kuid mõnel sordil võtab taastumine kauem aega.
Kui veel 5–10 aastat tagasi räägiti maisi hekseldamisel niitekõrgusest 25–30 cm, siis nüüd eelistatakse pigem 40–45 cm kõrgust niidet.
Sellel on mitu eelist:
On leitud, et iga 10 cm niitekõrguse tõstmine suurendab tärklise osakaalu umbes 1%. Vars ise ei anna kuigi palju söödaväärtust, pigem on see mahutäide.
Kui eelmisel aastal oli kuivaine ja tõlviku küpsus muljetavaldav, siis tänavu tuleb heksli pikkus hoida pigem pikem – umbes 2–3 cm. Lühem mass võib silos laiali valguda või siloaunas „jooksma“ hakata.
Kui kuivaine on alla 25%, siis sobib kasutada keemilisi silokindlustuslisandeid. Kui kuivaine on kõrgem, tasub kaaluda bioloogilisi lisandeid.
TeknEst OÜ meeskond eesotsas Ivar Lapaga oskab anda väga head tagasisidet lisandite valikul – võta julgelt ühendust!
Kokkuvõtvalt sai räägitud veel ka sellest, et kui olete valimas sorti siis eks seda tasub teha ikka ha põhiselt. Sorti ei tasu välja prakeerida 1 aasta põhjal kui eelnevad aastad on ta end õigustanud. Ja alati tasub proovida hea ja kindla sordi kõrvale midagi uut, sest mitte kunagi me ei tea, millal kindel sort valikust välja läheb…
Aitäh, kes te kõik maisipäevadest osa võtsite. Kohtume juba uuesti kui saame hakata presenteerima katsete analüüsi poolt.
Linasagro.ee veebileht kasutab nelja põhilist tüüpi küpsiseid.
Sirvimise jätkamisel nõustute vajalike küpsistega. Samuti võite nõustuda teiste küpsiste kasutamisega.