Meie kevadseminarid on edukalt selja taga!

Linas Agro meeskond tänab kõiki kliente ja partnereid, kes osalesid meie kevadistel seminaridel. Teiega koos oli vahva!

Seminaridel kõlas palju kasulikku infot ja praktilisi nõuandeid nii taimekasvatuse kui ka sööda tootmise valdkonnast. Kel ei õnnestunud kohale tulla või soovib natuke meeldetuletust räägitust, siis siinkohal võtamegi need päevad kokku.

Taimekasvatusseminaril „Majanda targalt“ rääkis Stefani Jakuš, Linas Agro seemnete tootejuht, sertifitseeritud seemnetest. Ta selgitas, miks on oluline valida sertifitseeritud seemned, mis tagavad kvaliteetse saagi ja säilitavad sordiomadused. Jakuš tutvustas ka sertifitseeritud seemne hinna kujunemist, mis hõlmab aretuse ja geneetika kulusid ning tootmisprotsesse.

Reeli Remmelgas rõhutas oma ettekandes vahekultuuride tähtsust mulla tervise ja saagikuse parandamisel. Ta selgitas, kuidas vahekultuurid mõjutavad orgaanilise aine tasakaalu ja süsiniku sidumist ning parandavad mulla pH stabiilsust, struktuuri, vee ringlust ja bioloogilist mitmekesisust. Remmelgas tutvustas erinevaid vahekultuure, näiteks suvioder ja põldhernes, ning nende spetsiifilisi eeliseid.

Evelin Hillep andis ülevaate ebaseaduslike taimekaitsevahendite kauplemise ja kasutamise ohtudest ning riskidest. Ta rõhutas, et kõik preparaadid tuleks soetada kontrollitud edasimüüjalt.

Hanna-Stiina Pettai ja Pille-Riin Tõlgo esitlesid Linas Agro taimekaitse ja täiendväetamise lahendusi. Nad tutvustasid laia spektri umbrohutõrjevahendeid, näiteks Incelo, mis on efektiivne nii kõrreliste kui laialeheliste umbrohtude vastu. Pettai ja Tõlgo rõhutasid ka temperatuuri arvestamise olulisust herbitsiidide valimisel ning õigeaegse fungitsiidide kasutamise tähtsust haiguste tõrjeks. Samuti tutvustasid nad täiendväetamise olulisust talinisule, eriti fosfori osas.

Vestluspaneelis arutlesid Bayeri esindaja Tõnu Kastepõld, Basfi esindaja Kristjan Kasearu, Corteva esindaja Diana Peedel ja Vändra Agro esindaja Margus Lepp koos Linas Agro esindaja, Reeli Remmelgaga vahekultuuride teemadel.

Marko Kiisküla tutvustas Agrifac taimekaitsetehnoloogiat, alates ettevõtte ajaloo algusest 1898. aastal. Ta rõhutas Agrifac'i pikaajalist pühendumist põllumajandusseadmete innovatsioonile ning tutvustas esimest iseliikuvat pritsi. Kiisküla rõhutas ka modernsete lahenduste olulisust täppispõllumajanduses, et parandada saagikust ja vähendada keskkonnamõju.

Urmas Lees keskendus oma ettekandes väetise laotamise täpsusele ning tutvustas Kverneland Exacta väetiselaotureid. Ta rõhutas väetise füüsikaliste omaduste, nagu fraktsioon ja tihedus, olulisust täpseks laotamiseks. Lees selgitas, kuidas õige fraktsiooni ja tiheduse valik aitab saavutada ühtlast väetise jaotust ning kuidas see mõjutab taimekasvu. Samuti tõi ta välja erinevate väetiselaoturite seadistamise tähtsuse, et tagada maksimaalne täpsus ja vähendada väetise raiskamist.

Edukale päevale pani punkti Linas Agro ja Yara ühise kampaania võitja loosimine. Kverneland TL Geospread väetisekülviku sai endale päriseks Tori Agro esindaja, Indrek Tekko. Palju õnne võitjale!

 

Meie siloseminari „Jätkusuutlik sööda tootmine“ Toosikannul rikastasid mitmed erialased esinejad. Heinatehase kogemusi jagas Alo Alt. PRIA tingimuslikkuse nõuetest andis lühiülevaate Reeli Remmelgas Linas Agrosest. Päeva tehnoloogiapoolse osa esitlesid Dotnuva Baltiku esindajad Urmas Lees, Krister Rakki ja Oliver Raudnagel.

Diskussioonpaneelis vestlesid peale Alo Aldi, Andreas Pajupuu ja Oliver Raudnagli ka Are Selge Hummuli Agrost. Teemaks oli rohusöötade tootmine.

Kuigi lehmade arv Eestis on 2013. aastaga võrreldes vähenenud (92 134 vs 80 679 2023. aasta lõpu seisuga), on lehma keskmine väljalüps 10 aastaga kasvanud 2500 kg võrra. See on tingitud nii inimeste ja meeskonnatöö kui ka loomapidamisvõtete ja sööda tootmise edusammudest.

Põuakindlamate heintaimede ja maisisilode kasvatamine on eriti aktuaalne teema, kuna põud kimbutab Eesti põllumehi järjest sagedamini. Maisisilo moodustab söödaratsioonist 50-70% (olenevalt majapidamisest). Lutsern on oluline proteiiniallikas, parima põuataluvusega kõrrelistest heinataimedest on aga roog-aruhein tänu oma sügavale juurestikuga.

Kõigil tootjatel ei ole võimalik lutserni kasvatada, alternatiivina sobivad ristikute segud. Tähelepanu tuleks pöörata rohumaade uuendamisele ja hooldamisele. Majanduslikult keerulistel aegadel kiputakse säästma väetistel, aga see ei peaks olema esimene valik. Põhisööt on karjale sööda aluseks.

Rohumaade rajamine on kulukas, aga sööda tootmise alus. Seetõttu ei tasu külvinormidega koonerdada. Soovitatav on kasutada soovituslikku külvinormi ja arvestada oma kogemusi. Vajadusel tuleks rohumaa uuendada enne neljandat aastat, sest tühimikega põllult saab lõpuks rohkem umbrohtu kui täisväärtuslikku sööta.

Seminari huvitavaim idee oli suunata põllumeestele kulude ja tulude koolitusi, et aidata neil paremini planeerida uut aastat ja analüüsida möödunud aasta tulemusi. Võtame selle teema enda jaoks kaaluda ja tulevikus võime oodata selle teema alast infopäeva.

 

Täname kõiki osalejaid ja esinejaid! Avameelsed vestlused annavad uusi ja veelgi huvitavamaid ideid, mille nimel edasi liikuda!

 

 

Kohtumiseni põllul!