Sügisel räägime taliviljade puhul palju külviajast, taimiku arengust ja taimekaitsevajadusest, kuid mikroelementide osa jääb sageli tahaplaanile. Heaks talvitumiseks ei piisa ainult sellest, et taim jõuaks enne külmade saabumist piisavalt suureks kasvada. Oluline on ka see, kui hästi on arenenud juurestik, kui aktiivselt toimub fotosüntees ning kas taim suudab mullast saadud lämmastikku ja teisi põhitoitaineid efektiivselt kasutada.
Mikroelementide vajadus on koguseliselt väike, kuid nende roll taimes väga suur. See ei tähenda siiski, et sügisel peaks igale põllule andma võimalikult laia mikroelementide segu. Pigem tuleb lähtuda kultuurist, mulla omadustest, põllu ajaloost ja taimiku enda seisundist.
Sügisel on oluline jälgida nii õhu- kui ka mullatemperatuuri. Temperatuuri langedes väheneb ka juurte ja taimede füsioloogiline aktiivsus. Märg, tihenenud või vastupidi väga kohev muld võib mõne elemendi kättesaadavust oluliselt piirata. Seetõttu võib taime toitumises tekkida defitsiite ka põllul, kus mullaanalüüside järgi justkui probleemi ei ole.
Lähtuvalt külviajast ja ilmastikutingimustest võib taliraps sügisel kasvatada suhteliselt lühikese ajaga suure biomassi ja tugeva peajuure. Eesmärk on pigem kompaktne taim, mille kasvukuhik on madalal, juurekael tugev ja kogu juurestik hästi arenenud.
Boori omastamisega võib tekkida probleeme kõrge pH-ga ja lubjarikastel muldadel ning põuastes kasvutingimustes. Kuna boor liigub taimes suhteliselt halvasti, on mõistlikum anda seda mitmes jaos nii sügisel kui ka kevadel.
Booripuudus võib väljenduda peajuure, leherootsude või varre lõhenemisena ning hilisemates kasvufaasides mõjutada õitsemist ja kõtrade moodustumist.
Talinisu, taliodra ja talirukki puhul pööraksin sügisel eelkõige tähelepanu mangaanile. Euroopa teraviljakasvatuse soovitustes tuuakse Mn-puudust välja ühe sagedasema mikroelementidega seotud probleemina ning eriti tundlik on mangaanipuuduse suhtes talioder.
Mangaanil on väga oluline roll fotosünteesis. Lisaks osaleb see mitmete ensüümide töös ning süsivesikute ja lämmastiku ainevahetuses. Sügisel on see oluline, sest tahame saada hästi võrsunud taime, mis suudab enne talve piisavalt süsivesikuid koguda.
Mangaanipuudust tasub karta eelkõige kergetel ja kõrgema pH-ga muldadel. Põllul võib seda mõnikord üsna hästi näha ka traktori sõidujälgede järgi – tihendatud jäljes on taimed rohelisemad ja nende kõrval kahvatumad. Põhjus on selles, et tihendatud mullas on mangaan taimele paremini kättesaadav.
Mangaanipuuduse korral muutuvad taimed kahvatuks ning lehtedele võivad tekkida hallikasrohelised või kollakad triibud ja hiljem nekrootilised laigud. Tugevama puuduse korral kannatavad võrsumine ja taimiku areng ning väheneda võib ka haiguskindlus.
Kuigi fosfor ei ole mikroelement, on seda sügisesest taimede toitumisest rääkides raske kõrvale jätta. Noore taime jaoks on fosfor oluline energia ainevahetuses ja juurestiku arengus.
Sügisel seisneb mure selles, et fosfor liigub mullas väga vähe. Kui muld jahtub ja juurestiku aktiivsus väheneb, võib taimede fosfori omastamine halveneda ka siis, kui mullas on seda analüüsi järgi piisavalt.
Fosforiga varustatuse toetamiseks leiab Linas Agro portfellist Starmax Mn-i, mis sisaldab lisaks fosforile mangaani ja tsinki, Starmax Mg-d fosfori ja magneesiumiga ning IKAR Fostot, mis sisaldab lisaks fosforile magneesiumi, mangaani, tsinki ja aminohappeid.
Lehekaudne fosfor ei ole põhiväetamise asendaja. Pigem soovitame seda olukorras, kus tahame taime arengut toetada ajal, mil juurestik ei suuda mullast fosforit piisavalt kiiresti ja efektiivselt omastada.
Magneesiumist räägitakse vahel mikroelementidega samas kontekstis, kuigi tegelikult on tegemist sekundaarse makroelemendiga. Magneesium asub klorofüllimolekuli keskmes ja on seetõttu otseselt seotud fotosünteesiga.
Puudust näeme esmalt vanematel lehtedel. Iseloomulik on roodudevaheline kolletumine, samal ajal kui leherood jäävad roheliseks.
Magneesiumi omastamist ei määra ainult Mg sisaldus mullas. Väga kõrge kaaliumi- või kaltsiumitase võib magneesiumi omastamist pärssida ning probleem võib suureneda ka tihenenud mullas, kus juurestiku areng on piiratud.
Rapsi puhul tuleb eraldi rääkida väävlist. Väävel osaleb aminohapete ja valkude moodustumises ning on tihedalt seotud lämmastiku kasutamisega. Kui väävlit napib, ei saa taim ka lämmastikku efektiivselt kasutada.
Thiomax Oil võimaldab anda kontsentreeritult väävlit ning koos sellega ka magneesiumi, boori ja molübdeeni. Nii saab ühe pritsimisega anda mitu elementi, millel on rapsi ainevahetuses oluline roll.
Samas kehtib siin sama põhimõte nagu fosfori puhul: rapsi kogu väävlivajadust ei ole mõistlik proovida katta lehekaudselt. Suure põhivajaduse peab katma mullakaudne väetamine ning leheväetis on täiendav võimalus.
Mikroelementide puhul ei ole mõistlik lähtuda põhimõttest, et mida rohkem erinevaid elemente paaki paneme, seda parem tulemus tuleb.
Talirapsil pööraksin sügisel kõige rohkem tähelepanu boorile, mangaanile ja vajadusel molübdeenile. Talinisul, taliodral ja talirukkil alustaksin mangaanist.
Ära oota nähtavat puudustunnust. Kui taim näitab, et mõni element on puudu, on füsioloogilised protsessid olnud häiritud juba mõnda aega.
Sügisene eesmärk on saada talveks hästi juurdunud, tasakaalustatult toitunud ja aktiivse ainevahetusega taim, et talvitumiseks oleksid loodud võimalikult head eeldused ning taim saaks kevadel tugevalt kasvu alustada.
Autor: Kadri Leetberg, Linas Agro agronoom
Linasagro.ee veebileht kasutab nelja põhilist tüüpi küpsiseid.
Sirvimise jätkamisel nõustute vajalike küpsistega. Samuti võite nõustuda teiste küpsiste kasutamisega.