Ära jäta muru külma kätte ilma ettevalmistuseta

2025 10 29

Ära jäta muru külma kätte ilma ettevalmistuseta

 

Kui puulehed kolletavad ja muru enam ei kasva, siis tead – sügis on kohal ja talv pole enam kaugel. Isegi kui ilmad veel vahelduvad, on aeg tegutseda: enne kui lumi tuleb ja maa külmub, tuleb muru õigesti talveks ette valmistada.

“Sügistööd muru kallal ei võta kaua, aga need on tähtsad,” ütleb Raido Laes, Linas Agro agronoom.
“Kui need tegemata jäävad, võib kevadel avastada, et muru on hallitanud, auguline või lihtsalt kidur.”

Esimene asi: lehed ja muu kraam tuleb murult ära saada

Sügis toob kaasa palju langenud lehti, õunu ja ploomikive – kõik see maandub murule ja jääb sinna mädanema, kui sa midagi ette ei võta.

“Lehed, viljad, oksad – kõik, mis murule jääb, võib tekitada seal hallitust või laike, kus rohi enam ei kasva,” ütleb Raido.
“Kui lumi tuleb peale ja lehed on veel all, läheb asi eriti halvaks.”

Seega: võta reha ja tee murul puhtaks. Võib-olla isegi mitu korda sügise jooksul – eriti just enne esimest lund.

Viimane niitmine – mitte liiga lühikeseks ega liiga pikaks

Paljud mõtlevad, kas sügisel üldse niita. Vastus on: jah, kindlasti, aga mõõdukalt.

“Kui jätad muru liiga pikaks, vajutab lumi selle alla ja tekib hallitus. Kui lõikad liiga madalalt, saab muru külma. Parim kõrgus enne talve on kuskil 4–5 cm,” ütleb Raido.

Niitmine aitab murul kuivada ja talve paremini vastu pidada. Viimane niitmine võiks olla tehtud oktoobri lõpus või novembri alguses, olenevalt ilmast.

Sügisväetis – viimane tõuge enne talve

Kui oled septembris kasutanud lämmastikurikkaid väetisi, siis sügisel on aeg vahetada need välja spetsiaalse sügisväetise vastu, kus on rohkem fosforit ja kaaliumi.

“Fosfor tugevdab juuri, kaalium aitab taimedel paremini külmale vastu pidada.
Aga alates novembri lõpust pole enam mõtet väetada – siis läheb muru juba talveunne,” soovitab Raido.

Lisaks võib kaaluda raudsulfaati sisaldavaid väetisi, mis aitavad vähendada samblat ja seenhaigusi.
PS! Ära puista neid kiviplaatidele ega sissesõiduteele – raudsulfaat jätab pruunid plekid, mida hiljem maha ei saa.

Kui muru on samblane – aeg lubjata

Kui su muru kipub samblasse minema või kasvab kehvasti, võib põhjus olla liiga happeline pinnas.

“Eestis on palju happelist mulda, eriti kohtades, kus on vihmane ja väetatakse tihti. Kui muru ei saa mullast toitaineid kätte, siis võtab sammal võimust,” selgitab Raido.

Lahendus: lubi.
Lubjata võiks oktoobris või novembris, enne vihma – või kasta peale lubja laotamist, et see imenduks mulda.

Soovituslik kogus:

5–10 kg granuleeritud lupja 100 m² kohta.
Ja kindlasti jäta vähemalt 2–3 nädalat vahet lubjamise ja väetamise vahele.

Kontrolli tööriistad üle ja jälgi talvel lund

Kui tööd tehtud, viska pilk ka oma muruhooldusvahenditele – puhasta niiduk, õlita osad, pane kõik kuivalt talveks ära.

Aga ka talvel võib muru saada kannatada, kui sajab palju lund enne kui maa külmub.

“Kui lumi tuleb soojale ja pehmele murule, võib all tekkida hallitus ja niiskus. Seepärast tasub paksud hanged murult ära lükata – eriti varjulistest kohtadest,” soovitab Raido.

Kokkuvõtteks – paar lihtsat sammu parema kevade nimel:

  • Riisu lehed ja viljad murult
  • Niida muru – mitte liiga lühikeseks
  • Kasuta sügisväetist fosfori ja kaaliumiga
  • Vajadusel lubjata – kui on happeline või samblane
  • Jälgi lund ja hangesid – eriti kui maa on veel soe

Kui sa ei ole kindel, milline väetis sobib sinu murule, või millal täpselt lubjata, siis võta julgelt meiega ühendust – Raido ja müügiesindajad aitavad hea meelega.

Linasagro.ee veebileht kasutab nelja põhilist tüüpi küpsiseid.

Sirvimise jätkamisel nõustute vajalike küpsistega. Samuti võite nõustuda teiste küpsiste kasutamisega.