Külm kevad, liigvesi ja suvine muutlikkus – mis seis on rohumaadega?
2025. aasta suvi on toonud põllumeestele rohumaade hooldamisel parajaid katsumusi. Külm ja vesine kevad, sellele järgnenud järsk soojenemine ning pidevad vihmasajud on loonud keerulise olukorra, kus ühtpidi on haljasmassi ja silo piisavalt, teistpidi aga pole paljudel põldudel masinatega võimalik liikuda. Vaatame üle, mis seis on heinategemise ja silo varumisega, kuidas on õnnestunud uuskülvid ning kas ja mida saab veel sel hooajal külvata.
Heina- ja siloseis: saaki on, aga raskused püsivad
Kevadet iseloomustasid sõnad pikk, külm ja vesine. Juuni oli jahe, tuuline ja vihmane. Juulis sai küll lõpuks heina teha, kuid ilm pöördus taas – sademeid tuli nii palju, et mitmel pool ei ole võimalik enam põllule minna.
Õnneks on haljasmassi saagid esimeselt ja teiselt niitelt olnud head. Võrreldes eelmise aastaga on silo kogunenud isegi nii palju, et mõnes kohas võib rääkida lausa ülejäägist – silorullid ja -pätsid seisavad põldude ääres ridades.
Otsest sööda puudust ei ole. Kuid madalamad ja turbasemad maad on jätkuvalt pehmed ja raskesti ligipääsetavad. Nendele aladele masinatega minek võib teha rohkem kahju kui kasu. Sellistes oludes on sageli mõistlikum jätta rohumass maha ja planeerida kevadeks põldude äestamist või rullimist, selle asemel et riskida kamara lõhkumisega.
.jpg)
Tugevalt esile kerkinud valge ristik
Huvitava tähelepanekuna võib välja tuua, et valge ristiku osakaal rohumaades on sel aastal tavapärasest suurem. Isegi segudes, kus tema osakaal pole varasemalt tugev olnud, on ta tänavu välja löönud väga jõuliselt. See on osaliselt tingitud valge ristiku võimest täita tühimikke ja kasvada edukalt ka niisketes tingimustes.
Näiteks lutserni ja kõrreliste segudesse lisataksegi valget ristikut just sellel põhjusel – ja sel aastal on ta oma rolli hästi täitnud.
Uuskülvid ja hooldusniited – millal ja kuidas tegutseda?
Uuskülvid on üldiselt hästi õnnestunud, kuigi kevadine niiskus on takistanud nii külvi, hooldusniidet kui ka koristust. Seal, kus põld sai õigel ajal rajatud, on kultuurid kenasti kasvama läinud ja talvitumiseks on head eeldused loodud – välja arvatud aladel, kus liigvesi püsib.
Hooldusniite tegemisel tasub arvestada, et niide oleks vastavalt taime kasvule vähemalt 10 - 15 cm.
Oluline on umbrohtude varajane eemaldamine, et vältida nende seemnete levikut. Näiteks:
- Harilik piimalill – ühe-aastane umbrohi, mille seemnete idanevus tõuseb järgmisel kevadel ja võib püsida mullas kuni 20 aastat.
- Harilik kesalill – iga-aastane külaline põldudel, üks taim võib anda kuni 50 000 seemet, mis säilitavad idanemisvõime kuni 10 aastat.
Seetõttu: kui põld kannab, siis niide tuleks teha aegsasti – kui ei kanna, siis pole mõtet rohumaad lõhkuda.
Kas veel saab rohumaid rajada? Jah!
Hea uudis on see, et uute rohumaade rajamiseks pole veel hilja. Kui liigvesi ei sega ja põld on läbitav, saab külvamist edukalt jätkata ka augustis.
- Liblikõielisi soovitame külvata kuni augusti keskpaigani.
- Kõrrelisi saab külvata kuni augusti lõpuni.
Milliseid segusid on saadaval?
Hetkel on meie laos saadaval piiratud koguses järgmised segud:
Lisaks pakume ka puhasliike ning võimalust tellida erisegusid alates 750 kg-st. Kui sa sobivat segu nimekirjast ei leia, siis võta kindlasti ühendust – segame just sulle sobiva lahenduse.
Soovid nõu või sobiva segu kohta infot? Võta meiega ühendust – leiame just sinu vajadustele vastava lahenduse!
Reeli Remmelgas
Konsultant
vahekultuurid/heinaseemned/mais
tel: +372 5879 2679
e-post: [email protected]