Valmistume maisi külviks!

Mais on väga oluline kõrreliste perekonda kuuluv kultuur, mida kasvatatakse erinevates mulla- ja kliimatingimustes. Tegu ei ole ainult inimtoiduks kasutatava kultuuriga, väga olulisel kohal on ta ka loomasööda tootmisel.

Maisi terades on ligikaudu 72% tärklist, 10% valku ja 4% rasva. Eelpool toodu näitab, et tegu on hea energia andjaga, kus 100 g maisist saab ~1,53 MJ energiat.

Sööda eesmärgil on sordiaretuses vähendatud ligniini osakaalu taimes, mistõttu on ka seeduva kiu osakaal oluliselt paranenud. Näiteks Limagraini sordid Dingity, Aya, LG 31.206  jpt, on selle koha pealt väga head näited.

Mais eelistab kasvada kergematel muldadel, mille pH on 6-7,5. Aastate pikkused kogemused on näidanud, et vastavalt sordile on võimalik veidi keerulisematel muldadel ja tingimustel ka täiesti väärtuslik maisisilo saada. Linas Agro nimistusse kuuluv RAGT ettevõtte sort Duxxbury on näidanud juba mitmel aastal kõrget kvaliteeti, seda nii tärklise kui ka seeduvuse osas. Kuigi tegu on FAO 170 sordiga ja võiks arvata, et varajasem sort annab vähem haljasmassi, siis antud sordi puhul seda nii öelda ei saa. Korralik tõlvik ja haljasmass, koos kõrge kuivaine saagiga ning hea seeduvus, on oluline kombinatsioon kõrge piima väljalüpsi saavutamisel. Ei saa mainimata jätta, et antud sort kasvab hästi  erinevatel muldadel.

Mais on kõrge toitainete vajadusega. Väetamisel ei tasu olla liigtagasihoidlik, aga ka lämmastiku poolelt ei tasu sellega liialdada. Võimalusel kasutada orgaanilisi väetisi. Parimad tulemused saadaksegi tavaliselt orgaanilise ja mineraalse väetamise kombineerimisel. Hektarinormi arvutamisel tuleb lähtuda vedelsõnniku ammooniumlämmastiku (NH₄-N) sisaldusest. Mida suuremad väetamise normid, seda rohkem saab taim indikatsiooni, et ta peaks kasvama ja mitte keskenduma tõlviku loomisele. Tulemuseks on küll kõrgem haljasmassi saak, aga kuivaine ja tärklis muljet ei avalda. Nii on kaotus läbi kvaliteedi piimas.

Kuigi mais on põua suhtes üpris vastupidav siis selleks, et tulla kuivemate aegadega paremini toime on vaja korralikku juurekava. Fosfor ja tsink aitavad parema juurestiku loomisele kaasa, mistõttu on Linas Agrol pakkumises starterväetist Microstar PZ NG-d, mille sisaldus on: N 12 %, P2O5 43 %, (M2O 2%, SO3 11%, Zn sulfaadina vees lahustuv 0,7%).  Soovituslik kasutusnorm on 10-30 kg/ha.

Kui starterväetist ei jõua/saa anda siis herbitsiidi pritsimise ajal on võimalus tagada piisav toitainete sisaldus lisades paagisegusse leheväetist (muidugi tasub enne paaki lisamist eraldi nõus segu sobivust katsetada). Väga heaks lahenduseks on YaraVita Maize Boost leheväetis, mis sisaldab magneesiumi, fosforit, lämmastikku ja kaaliumi, soovitusliku kasutusnormiga 5 l/ha.

Kuna mais on kevadel pigem aeglasema kasvuga taim, siis tema võistlusvõime umbrohtudega varajases kasvufaasis on nõrk. Herbitsiidi kasutusaeg on siinkohal ülioluline.  Maisi umbrohutõrje tuleb ära teha 2-6 pärislehe faasis. Hilisemalt pritsida ei tasu, taimiku kahjustamise oht on suur ning seeläbi jääb ka saagikus väiksemaks. Kõige laiema tõrjespektriga herbitsiid on Maister Power OD ja Elumis 105 OD (arvestada tuleb pristimise puhvetrsooniga ja kasutuskordadega). Et aga põlluääred liigselt umbrohtu ei kasvaks siis nimistus on meil ka herbitsiidid Banvel ning Estet (puuduvad piiranguvööndid).

Kui loome parimad eeldused maisi kasvatamiseks, siis ega muud sellele järgne kui lootus ja ootus, et suvi ja sügis soosiks saagi koristust.

 

Lähemalt räägime maisist jätkusuutliku sööda tootmisele pühendatud seminaril, mis toimub 20. märtsil Toosikannu Konverentsikeskuses (Toosikannu, Jõeküla küla, Türi vald, 79218 Järvamaa) - ASUKOHT KAARDIL

Seminari kohta leiad rohkem infot SIIT.